
Euroopa Parlamendi liikmed valitakse iga viie aasta järel toimuvatel otsevalimistel. Igas riigis on oma valimiskord, kuid mõned nõuded on ühised
Euroopa Parlamendi liikmed valitakse iga viie aasta järel. Euroopa Parlament on maailma ainus otse valitud riikidevaheline esinduskogu. Ta esindab Euroopa Liidu kodanike huve ELi tasandil. Euroopa Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi ja nimetab ametisse komisjoni volinikud (kolleegiumina), kes vastutavad parlamendi ees. Parlament võtab vastu õigusakte, mis kaitsevad kõigi ELi kodanike huve. Samuti kiidab ta kodanike nimel heaks ELi eelarve. Parlament esindab meid välismaal, vaatab läbi meie petitsioonid ja tegutseb nende põhjal. Parlamendiliikmete tegevus kujundab meie poliitilist ja ühiskondlikku maastikku ning kaitseb Euroopa Liidu lepingus sätestatud väärtusi.
Alates 2014. aastast on olnud kasutusel nn esikandidaatide süsteem. Euroopa tasandi erakondade esitatud esikandidaadid juhivad erakondade valimiskampaaniat ja on ühtlasi nende kandidaadid Euroopa Komisjoni presidendi kohale. Euroopa Komisjoni presidendiks valitakse ELi Nõukogu poolt esitatud esikandidaat, kes saavutab Euroopa Parlamendis toimuval hääletusel enamuse toetuse.
Valimiste tulemused tehakse (siin veebisaidil) teatavaks otseülekandes pühapäeval, 26. mail 2019.
Kohe pärast tulemuste selgumist asuvad uued parlamendiliikmed fraktsioone moodustama. Valimiste tulemusel parlamendi poliitiline koosseis muutub ja võivad moodustuda uued fraktsioonid. Esimesel täiskogul valib uus Euroopa Parlament oma uue presidendi. Parlament valib seejärel uue Euroopa Komisjoni presidendi. Järgnevalt kuulavad ja küsitlevad parlamendikomisjonid ükshaaval volinikke ja pärast seda kinnitab parlament kogu komisjoni koosseisu.